Otse põhisisu juurde

NÄDAL 10

 Kes või mis on häkker?

Häkkerid on inimesed või siis suures pildis kogukond mingis valdkonnas, kes teevad midagi. Häkkerid ehitasid üles Interneti ja tegid Unixi operatsioonisüsteemist selle, mis ta praegu on. Häkkeritel püüavad automatiseerida igavaid töid, et teised ei peaks nende peale aega raiskama. Häkkereid võib kohata ka mujal, näiteks muusikas ning neid tunnustavad isegi tarkvarahäkkerid, kes ilmselt tulevad esimesena pähe, kui mõelda selle sõna peale. Tihti peale aetakse segamini termin "häkker" ja "kräkker. Kui häkkerid päriselt teevad uusi asju ja lahendavad probleeme, siis kräkkerid näiteks murravad sisse arvutitesse.

Kuidas saada häkkeriks?

Selleks, et saada häkkeriks või et sind häkkerina tunnustataks, peab suhtumine olema õige. Häkkerid usuvad vabadusse ja vastastikusse vabatahtlikku abistamisse. Häkker tunneb rõõmu ja saab motivatsiooni kui tunneb, et tema oskused arenevad ning ta saab ennast proovile panna ja loomulikult on eriti hea meel, kui probleem saab lahendatud. Häkkeriks saamiseks ei piisa ainult suhtumisest, vaid see nõuab ka intelligentsust, praktikat, pühendumist ja rasket tööd.

Teiste häkkerite aeg on niivõrd tähtis, et info jagamine on põhimõtteliselt moraalne kohustus, sest kui üks häkker lahendab probleemi ära ja jagab seda teistega, siis teised ei pea sama probleemi peale aega kulutama.

Millised on või võiksid olla häkkeri oskused?

Peamine oskus mis peab olema häkkeril on loomulikult programmeerimine. See on põhiline töövahend ning mida rohkem programmeerimiskeeli oskad, seda parem on. Põhilised keeled mida võiks osata on  Python, C/C++, Java, Perl ja Lisp. Isegi kui mingit programmeerimis keelt ilmselt kunagi ei kasuta, siis on väga kasulik selle teadmine, sest siis oskad vähemalt koodi lugeda.

Kindlasti tuleb lisaks programmeerimisekeeltele ka inglise keel õppida ning hea oleks osata kasutada veebi.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

NÄDAL 5

Virginia Shea võrgusuhtlemise 10 käsku Virginia Shea kümnest käsust valin ma 7. käsu ehk, aita piirata sõimusõdu. Kuna olen mänginud palju arvutimänge nagu näiteks Counter-Strike ja League of Legends, siis flaming on seal väga tavaline nähtus. Need kaks mängu on ühed toksilisemate mängijatega arvutimängud. Olen saanud nii ise flame, kui olen ka ise teisi flamenud. Mõni kord on flame veidi põhjendatud, kui keegi muutub laisaks või hakkab trollima , kuid seda tuleks öelda viisakalt, viimasel juhul viisakus ilmselt rolli ei mängi väga. Kõige hullem on minu arvates see, kui hakatakse oma tiimi mängijaid sõimama, sest enamasti selle asemel, et seda ignoreerida hakatakse vastu sõimama ja tekib konkreetne sõimusõda ning mäng on põhimõtteliselt kaotatud ja aeg raisatud. Ainus ravi flame vastu tundub hetkel olevat mõnele toksilisemale mängijale mute peale panek ehk, ei näe mida ta kirjutab ega ei kuule mida ta räägib. Samuti olen märganud sellist sõimamist üha rohkem Facebook'is uudistepor

NÄDAL 1

STEAM(2003) Steam on platvorm, kus inimesed saavad osta arvutimänge, neid mängida, ise teha/muuta ja arutada erinevate mängude üle. Steamis on tuhandeid mänge ning lisaks on muud allalaetavat sisu(dlc) ja kasutajate enda poolt tehtud lisasid mängudele(mods). Platvorm  loodi 2003. aastal Valve poolt. Steam on pilvetehnoloogial põhinev mängude kogu ning sellepärast on üks Steami suurepärastest omadustest see, et oma kasutajas olevatele mängudele pääseb ligi ükskõik millisest arvutist, seega on võimalik koguda kokku väga suur hulk mänge, ilma et need võtaksid ruumi arvutis. Steam'i allalaadimine on tasuta ning leidub ka tasutamänge, kuid paljud mängud maksavad raha ja mõned neist päris palju. Selleks on Steamil oma rahakott, ehk "Steam wallet", kuhu saab raha panna näiteks krediit kaardiga, Paypaliga või mõnel muul viisil. INTEL(1968) Inteli ettevõte on x86 arhitektuuriga mikroprotsessorite tootja ja maailma üks suurimaid pooljuhtkiipide tootjaid. Inteli asutasid 18. juulil

NÄDAL 13

Punktkirjamonitor on võimalus nägemispuudega inimestele arvuti kasutamiseks. See on ristküliku kujuline seade, millel saab üles- ja allalükatavate nuppudega braille kirjas ehk punktkombinatsioonide abil kirjutada. Levinuim on 40 märgiga monitor, kuid see võib varieeruda. Antud seadme eelis kõnesüntesaatori ees on see, et seda saavad kasutada nii nägemispuudega inimesed kui ka kuulmispuudega inimesed. Miinuseks on punktkirjamonitori hind, mis võivad ulatuda 3,500 dollarist kuni 15,000 dollarini. Mina isiklikult ei kujuta ette, kuidas selle seadmega hakkama saada, kuid kui inimesel on vaja, siis on ta suuteline palju väga huvitavaid oskusi ära õppima ning need kes sellelaadsete seadmetega toimetavad on väga tublid. Kasutatud kirjandus: https://www.dancingdots.com/prodesc/HIMS.htm https://www.techopedia.com/definition/15186/refreshable-braille-display