Otse põhisisu juurde

NÄDAL 4


Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad.

  • See punkt on läinud täpselt nii nagu arvati, sest kõiki teenuseid on võimalik kasutada internetis ja seda väga kiirelnt ning mugavalt. Näiteks söögi tellimine Woltiga, takso tellimine Boltiga, erinevate teenuste jaoks aja broneerimine internetis, e-poodides ostlemine ning oma asjade müümine on võimalik vaid mõne liigutusega, ilma et peaks diivanilt püsti tõusma. Arvestades praegust olukorda seoses COVID-19 viirusega, siis võib juhtuda et inimene peab jääma koju isolatsiooni ning tal pole kedagi, kes talle süüa tooks. Siis on hea võimalus tellida näiteks e-Selveriga toidupoest kõik vajalik omale uksetaha, ilma et kellegiga kokku puutuksid. Võimalik, et päris 100% kõikides kohtades üle Eesti, ei ole võimalik kasutada mõnda teenust, kuid mõne aasta pärast ehk on.


IKT nutika kasutamise najal on tekkinud rohkelt uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, nii IKT-sektoris kui ka eriti teistes majandusharudes – tehakse tasuvamat tööd. Kokku on sellistel töökohtadel eri sektorites vähemalt 50 000 spetsialisti.

  • See visioon ei ole päris paika pidanud. Statistikaameti kodulehe järgi on Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetes 2021. aasta II kvartali seisuga keskmine tööga hõivatud isikute arv 32 124. Postimehe artikli järgi töötab Eesti IKT valdkonnas ligi 41 000 inimest. See pole küll päris 50 000, kuid sellegipoolest on IKT-sektoris töötajate arv tõusmas. Arvan, et 2023. aasta lõpuks võiks töötajate arv ulatuda 50 000-ni.



ALLIKAD:

http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=IT51#

https://majandus.postimees.ee/7326037/tootajate-arv-eesti-it-sektoris-on-seitsme-aastaga-kahekordistunud

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

NÄDAL 1

STEAM(2003) Steam on platvorm, kus inimesed saavad osta arvutimänge, neid mängida, ise teha/muuta ja arutada erinevate mängude üle. Steamis on tuhandeid mänge ning lisaks on muud allalaetavat sisu(dlc) ja kasutajate enda poolt tehtud lisasid mängudele(mods). Platvorm  loodi 2003. aastal Valve poolt. Steam on pilvetehnoloogial põhinev mängude kogu ning sellepärast on üks Steami suurepärastest omadustest see, et oma kasutajas olevatele mängudele pääseb ligi ükskõik millisest arvutist, seega on võimalik koguda kokku väga suur hulk mänge, ilma et need võtaksid ruumi arvutis. Steam'i allalaadimine on tasuta ning leidub ka tasutamänge, kuid paljud mängud maksavad raha ja mõned neist päris palju. Selleks on Steamil oma rahakott, ehk "Steam wallet", kuhu saab raha panna näiteks krediit kaardiga, Paypaliga või mõnel muul viisil. INTEL(1968) Inteli ettevõte on x86 arhitektuuriga mikroprotsessorite tootja ja maailma üks suurimaid pooljuhtkiipide tootjaid. Inteli asutasid 18. juulil
Postita kommentaar
Lisateave

NÄDAL 13

Punktkirjamonitor on võimalus nägemispuudega inimestele arvuti kasutamiseks. See on ristküliku kujuline seade, millel saab üles- ja allalükatavate nuppudega braille kirjas ehk punktkombinatsioonide abil kirjutada. Levinuim on 40 märgiga monitor, kuid see võib varieeruda. Antud seadme eelis kõnesüntesaatori ees on see, et seda saavad kasutada nii nägemispuudega inimesed kui ka kuulmispuudega inimesed. Miinuseks on punktkirjamonitori hind, mis võivad ulatuda 3,500 dollarist kuni 15,000 dollarini. Mina isiklikult ei kujuta ette, kuidas selle seadmega hakkama saada, kuid kui inimesel on vaja, siis on ta suuteline palju väga huvitavaid oskusi ära õppima ning need kes sellelaadsete seadmetega toimetavad on väga tublid. Kasutatud kirjandus: https://www.dancingdots.com/prodesc/HIMS.htm https://www.techopedia.com/definition/15186/refreshable-braille-display
Postita kommentaar
Lisateave

NÄDAL 5

Virginia Shea võrgusuhtlemise 10 käsku Virginia Shea kümnest käsust valin ma 7. käsu ehk, aita piirata sõimusõdu. Kuna olen mänginud palju arvutimänge nagu näiteks Counter-Strike ja League of Legends, siis flaming on seal väga tavaline nähtus. Need kaks mängu on ühed toksilisemate mängijatega arvutimängud. Olen saanud nii ise flame, kui olen ka ise teisi flamenud. Mõni kord on flame veidi põhjendatud, kui keegi muutub laisaks või hakkab trollima , kuid seda tuleks öelda viisakalt, viimasel juhul viisakus ilmselt rolli ei mängi väga. Kõige hullem on minu arvates see, kui hakatakse oma tiimi mängijaid sõimama, sest enamasti selle asemel, et seda ignoreerida hakatakse vastu sõimama ja tekib konkreetne sõimusõda ning mäng on põhimõtteliselt kaotatud ja aeg raisatud. Ainus ravi flame vastu tundub hetkel olevat mõnele toksilisemale mängijale mute peale panek ehk, ei näe mida ta kirjutab ega ei kuule mida ta räägib. Samuti olen märganud sellist sõimamist üha rohkem Facebook'is uudistepor
Postita kommentaar
Lisateave