Otse põhisisu juurde

NÄDAL 4


Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad.

  • See punkt on läinud täpselt nii nagu arvati, sest kõiki teenuseid on võimalik kasutada internetis ja seda väga kiirelnt ning mugavalt. Näiteks söögi tellimine Woltiga, takso tellimine Boltiga, erinevate teenuste jaoks aja broneerimine internetis, e-poodides ostlemine ning oma asjade müümine on võimalik vaid mõne liigutusega, ilma et peaks diivanilt püsti tõusma. Arvestades praegust olukorda seoses COVID-19 viirusega, siis võib juhtuda et inimene peab jääma koju isolatsiooni ning tal pole kedagi, kes talle süüa tooks. Siis on hea võimalus tellida näiteks e-Selveriga toidupoest kõik vajalik omale uksetaha, ilma et kellegiga kokku puutuksid. Võimalik, et päris 100% kõikides kohtades üle Eesti, ei ole võimalik kasutada mõnda teenust, kuid mõne aasta pärast ehk on.


IKT nutika kasutamise najal on tekkinud rohkelt uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, nii IKT-sektoris kui ka eriti teistes majandusharudes – tehakse tasuvamat tööd. Kokku on sellistel töökohtadel eri sektorites vähemalt 50 000 spetsialisti.

  • See visioon ei ole päris paika pidanud. Statistikaameti kodulehe järgi on Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetes 2021. aasta II kvartali seisuga keskmine tööga hõivatud isikute arv 32 124. Postimehe artikli järgi töötab Eesti IKT valdkonnas ligi 41 000 inimest. See pole küll päris 50 000, kuid sellegipoolest on IKT-sektoris töötajate arv tõusmas. Arvan, et 2023. aasta lõpuks võiks töötajate arv ulatuda 50 000-ni.



ALLIKAD:

http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=IT51#

https://majandus.postimees.ee/7326037/tootajate-arv-eesti-it-sektoris-on-seitsme-aastaga-kahekordistunud

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

NÄDAL 11

 SPOTIFY Arendusmudel Spotify arendamise idee tuli soovist leida lahendus muusika piraatluse vastu. Spotify on asutatud Daniel Ek ja Martin Lorentzon-i poolt aastal 2006. Spotify teenused avalikustati publikule 7. oktoobril 2008. aastal Skandinaavias, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Hispaanias. Arendusmudeliks võiks lugeda agiilise mudeli. Ärimudel Spotify töötab freemium ärimudeli põhjal. Näiteks saab muusikat kuulata tasuta, kuid siis tulevad iga natukese aja tagant reklaamid ning laule "skippida" saab teatud kordi. Spotify preemium on tasuline versioon ning sellega ei tule reklaame ning võid "skippida" ja valida täpselt mida tahad kuulata. 2020. aasta seisuga on Spotifyl umbes 130 miljonit preemium kasutajat. ALLIKAD: https://startuptalky.com/spotify_success_story/
Postita kommentaar
Lisateave

NÄDAL 9

Elon Musk On kindlasti arengu mootori tüüpi juht, kuna ta on väga innovatiivne ja sihid on seatud tuleviku muutmisele, olgu selleks elektriautode ehitamine, kanderakettide arendamine või soov Mars koloniseerida. Kuna tal on selge pilt sellest, kuhu ta jõuda tahab ning suudab oma energiat ja huvi jagada töötajatega nii, et ka nemad on huvitatud sellest, siis võib öelda, et Elon Musk on juht ehk liider.  Muski võib kirjeldada ka kui teavitajat ja suhtlejat ning lisaks sellele, et ta ise väga palju suhtleb ja jagab infot, siis 2018. aastal saatis ta Tesla töötajatele kirja kus ütles, et igasugune kommunikatsioon peab toimuma võimalikult kiiresti ning õigete inimeste vahel, ehk nö "telefoni mängu" mängimine ei sobi. Jack Dorsey on üles ehitanud kaks miljardi dollari äri, milleks on Twitter ja Square. Dorsey-le meeldib teha tiimitööd ning väärtustab õigete inimeste olemasolu. Ta on fokuseeritud läbimurdeliste ideede leidmisele.  Square-is on selline huvitav reegel, et koosolekutel...
Postita kommentaar
Lisateave

NÄDAL 5

Virginia Shea võrgusuhtlemise 10 käsku Virginia Shea kümnest käsust valin ma 7. käsu ehk, aita piirata sõimusõdu. Kuna olen mänginud palju arvutimänge nagu näiteks Counter-Strike ja League of Legends, siis flaming on seal väga tavaline nähtus. Need kaks mängu on ühed toksilisemate mängijatega arvutimängud. Olen saanud nii ise flame, kui olen ka ise teisi flamenud. Mõni kord on flame veidi põhjendatud, kui keegi muutub laisaks või hakkab trollima , kuid seda tuleks öelda viisakalt, viimasel juhul viisakus ilmselt rolli ei mängi väga. Kõige hullem on minu arvates see, kui hakatakse oma tiimi mängijaid sõimama, sest enamasti selle asemel, et seda ignoreerida hakatakse vastu sõimama ja tekib konkreetne sõimusõda ning mäng on põhimõtteliselt kaotatud ja aeg raisatud. Ainus ravi flame vastu tundub hetkel olevat mõnele toksilisemale mängijale mute peale panek ehk, ei näe mida ta kirjutab ega ei kuule mida ta räägib. Samuti olen märganud sellist sõimamist üha rohkem Facebook'is uudistepor...
Postita kommentaar
Lisateave