Otse põhisisu juurde

NÄDAL 1

STEAM(2003)


Steam on platvorm, kus inimesed saavad osta arvutimänge, neid mängida, ise teha/muuta ja arutada erinevate mängude üle. Steamis on tuhandeid mänge ning lisaks on muud allalaetavat sisu(dlc) ja kasutajate enda poolt tehtud lisasid mängudele(mods). Platvorm loodi 2003. aastal Valve poolt.

Steam on pilvetehnoloogial põhinev mängude kogu ning sellepärast on üks Steami suurepärastest omadustest see, et oma kasutajas olevatele mängudele pääseb ligi ükskõik millisest arvutist, seega on võimalik koguda kokku väga suur hulk mänge, ilma et need võtaksid ruumi arvutis.

Steam'i allalaadimine on tasuta ning leidub ka tasutamänge, kuid paljud mängud maksavad raha ja mõned neist päris palju. Selleks on Steamil oma rahakott, ehk "Steam wallet", kuhu saab raha panna näiteks krediit kaardiga, Paypaliga või mõnel muul viisil.







INTEL(1968)


Inteli ettevõte on x86 arhitektuuriga mikroprotsessorite tootja ja maailma üks suurimaid pooljuhtkiipide tootjaid. Inteli asutasid 18. juulil aastal 1968 Rober Noyce ja Gordon Moore. Ettevõtte juhil Andrew Grove'il oli visioon, et Intel ühendab arenenud kiipide disaini tipptehnoloogia võimalustega tootmises. Loomise ajal tahtsid Gordon Moore ja Robert Noyce oma ettevõtte nimetada Moore Noyce. Nimi kõlas aga nagu inglise keelsed sõnad "more noise" ja see ei sobinud elektroonikaettevõttele, kus müra seostatakse tavaliselt halva elektromagnetilise interferentsiga.

Intel on läbinud mitu arenguetappi. Asutamise ajal oli see lihtsalt ettevõte, mis suutis toota pooljuhte ja mille peamine toode oli SRAM kiip. Inteli äri kasvas 1970. aastatel, kui firma laiendas ja täiustas oma tootmisprotsesse ning mitmekesistas tootevalikut, aga tollal domineerisid veel mäluseadmed. Inteli mikroprotsessorite nõudlus aeglustus 2000. aastate aastate alguses. Konkurendid, peamiselt AMD, kogusid tuntava osa turust, algul odavate ja keskklassi protsessorite osas, lõpuks kogu ulatuses ning intel lakkas olemast turu ainuvalitseja.
2000. aastate alguses üritas Craig Barrett ettevõtte toodangut mitmekesistada ja luua midagi lisaks pooljuhtidele, aga väga väike osa nendest projektidest osutus edukaks.



Intel toodab:
  • protsessoreid
  • emaplaate
  • kiibistikke
  • võrguliidese kontrollereid
  • mikroskeeme
  • välkmälusid
  • graafikakaardi protsessoreid
  • muud seadmed mis on seotud arvutiga






Discord(2015)

Discordi rakenduse idee peale tuli selle tegevdirektor Jason Citron, kes on samuti OpenFeinti looja. OpenFeinti müüs Jason 2011. aastal 104 miljoni dollari eest GREE-le. Saadud summaga lõi ta 2012. aastal Citron mängude arendusstuudio Hammer & Chisel. Sel ajal kui Citroni tiim nende esimese mängu kallal töötas, mängisid nad ka kõik koos arvuti peal erinevaid MOBA mänge, et koguda enda mängu jaoks ideid. Sealt tekkiski neil probleem suhtlustarkvaradega, mis sel ajal saadaval olid. Osad VoIP-d nõudsid kasutajatelt ühenduse loomiseks enda IP jagamist. Teised saadaolevad rakendused (näiteks Skype ja TeamSpeak) kasutasid palju arvuti ressursse ning omasid ka teadaolevaid turvaprobleeme. Sellest jõutigi ideeni luua täiesti uus suhtlusplatvorm.

Avalikkusele tutvustati Discordi 2015. aasta maikuus. Citroni sõnul sai Discordi levik alguse Redditis, kus erinevad subredditid hakkasid kasutama varem kasutusel olnud IRC asemel Discordi. Discordi kuulsus tuli läbi e-Spordi ja suuremate võrgupidude. Lisaks aitas levikule kõvasti kaasa ka Twitch.TV voogedastus keskkond.





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

NÄDAL 10

 Kes või mis on häkker? Häkkerid on inimesed või siis suures pildis kogukond mingis valdkonnas, kes teevad midagi. Häkkerid ehitasid üles Interneti ja tegid Unixi operatsioonisüsteemist selle, mis ta praegu on. Häkkeritel püüavad automatiseerida igavaid töid, et teised ei peaks nende peale aega raiskama. Häkkereid võib kohata ka mujal, näiteks muusikas ning neid tunnustavad isegi tarkvarahäkkerid, kes ilmselt tulevad esimesena pähe, kui mõelda selle sõna peale. Tihti peale aetakse segamini termin "häkker" ja "kräkker. Kui häkkerid päriselt teevad uusi asju ja lahendavad probleeme, siis kräkkerid näiteks murravad sisse arvutitesse. Kuidas saada häkkeriks? Selleks, et saada häkkeriks või et sind häkkerina tunnustataks, peab suhtumine olema õige. Häkkerid usuvad vabadusse ja vastastikusse vabatahtlikku abistamisse. Häkker tunneb rõõmu ja saab motivatsiooni kui tunneb, et tema oskused arenevad ning ta saab ennast proovile panna ja loomulikult on eriti hea meel, kui probleem ...

NÄDAL 12

Halva kasutatavusega näiteks tooksin  Lingscars veebilehe. See on nii kirju ja värvirohke disainiga, et päris ruttu hakkavad pea ja silmad valutama. Erinevaid liikuvaid ja välkuvaid pilte ning linke on väga palju ning see teeb antud veebilehe kasutamise väga ebamugavaks. Samuti teeb menüü lehekülje mõttetult pikaks, mistõttu on pool lehekülge lihtsalt valge taust. Hea näitena tookis välja Skrilli . Seda on väga lihtne ja mugav kasutada isegi siis, kui kasutad seda esimest korda. Veebilehel puuduvad üleliigsed elemendid ning kogu info on kättesaadav ja vajalikud tegevused jäävad kohe meelde. Skrillil on olemas ka app mis on niisamuti mugav ja lihtne kasutada. Sarnase näitena tooksin ka Paypali , millel on võibolla isegi veel parem kasutatavus.

NÄDAL 11

 SPOTIFY Arendusmudel Spotify arendamise idee tuli soovist leida lahendus muusika piraatluse vastu. Spotify on asutatud Daniel Ek ja Martin Lorentzon-i poolt aastal 2006. Spotify teenused avalikustati publikule 7. oktoobril 2008. aastal Skandinaavias, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Hispaanias. Arendusmudeliks võiks lugeda agiilise mudeli. Ärimudel Spotify töötab freemium ärimudeli põhjal. Näiteks saab muusikat kuulata tasuta, kuid siis tulevad iga natukese aja tagant reklaamid ning laule "skippida" saab teatud kordi. Spotify preemium on tasuline versioon ning sellega ei tule reklaame ning võid "skippida" ja valida täpselt mida tahad kuulata. 2020. aasta seisuga on Spotifyl umbes 130 miljonit preemium kasutajat. ALLIKAD: https://startuptalky.com/spotify_success_story/