NÄDAL 2

Kõrvaklapid

mida võib ka nimetada kuuldeklappideks või kuulariteks, on paar pisikõlareid, mis asetatakse kuulamiseks

• kõrvade peale ehk vetruva sanganga kõrvaklapid
• kõrva kuulmekäigu vastu ehk nööpkuularid
• kuulmekäigu sisse ehk nuppkuularid

Tänapäeva kõrvaklappide elektroakustilistes muundurites muudetakse audiosignaal heliks samal põhimõttel kui dünaamilistes valjuhääldites.

Kõrvaklapid on tänapäeval laialdaselt kasutusel koos nutitelefoniga. Kvaliteetsed klapid loovad avara helipildi, mis on võrreldav suurte kõlarite süsteemi heliga. 

1910. aastal leiutas Nathaniel Baldwin esimese paari kõrvaklappe mis sarnanevad tänepäevastega. Ameerika Ühendriikide merevägi tellis 100 paari kõrvaklappe, kuid nad ei teadnud, et Baldwin tegi neid oma köögi laua peal käsitsi. 

1958. aastal tegi John Koss esimesed stereo kõrvaklapid "Koss SP-3"-ed. Esimesed mudelid polnud midagi muud kui mini kõlarid kaetud papi ja diivani vahuga, kuid nende mõju oli koheselt tuntav. See oli inimeste muusika kuulamise jaoks revolutsioonilise tähtsusega leitutis. 

Aastal 1979 tegi Sony kasseti mängija Walkman, millega oli võimalik kasutada kaasas kantavaid kõrvaklappe. Üle 400 miljoni Walkmani müüdi ning see tekitas inimestele uue harjumuse kuulata muusikad igal ajal ja igal pool. 

Kuigi MP3 mängijad olid juba natuke aega olemas olnud, siis iPodi tulek aastal 2001 tõi digitaalse kaasaskantava muusika peavoolu. 

Kõrvaklappide liigitus

    Suuruse ja tarinduse järgi:

• Kõrva ümbritsevad klapid
• Kõrva katvad klapid
• Nööpkõrvaklapid
• Nuppkõrvaklapid

    Akustiliste omaduste järgi:

• Lahtised kõrvaklapid - lasevad vähemal või suuremal määral läbi helisid ümbritsevast keskkonnast.
• Kinnised kõrvaklapid - eraldavad kuulaja peaaegu täiesti(oleneb kvaliteedist) välistest helidest.

    Elektrisignaali edastamise viisi järgi:

• Juhtmega klapid - ühendatakse signaaliallikaga kolme- või neljasoonelise juhtme abil.
• Juhtmeta klapid - audiosignaali kannavad kõrvaklappidesse raadiolained, enamasti Bluetoothi-ühenduse kaudu.

Esimesed kõrvaklapid

FLOPIKETAS

Flopiketas või ka diskett on magneetiline andmekandja, mis oli kasutusel 1970.-1990. aastail. Neid kasutati info ülekandmiseks ühest arvutist teise ning andmete talletamiseks nii varukoopiatena kui ka tarkvara ja andmete levitamiseks. Esimene oli 8 tolline flopiketas, mille maht oli 80 kilobaiti. Ajaga muutusid disketid väiksemateks, kuid nende mälumaht suurenes. 1980. aastate keskpaigaks oli olemas 3.5 tolline flopiketas, mille maht oli 1.44 megabaiti. Diskette kirjutatakse ja loetakse disketiseadmega.

1990. aastate lõpupoole tuli välja 120 megabaitise mahuga superdisk, mis oli tagasiühilduv 3.5 tollise disketi standardiga. Kuna disketiseadme sisse oli ehitatud andmeedastusmehhanism, mis ei vajanud eraldi draivereid, olid arvutitootjad üpris kaua disketiseadme arvutitest kaotamise vastu. Siiski vähendasid tootjad ja edasimüüjad aegamööda disketiseadmega arvutite ja diskettide kättesaadavust. Sellele aitas kaasa laialdane USB-mälupulkade tugi kõigis operatsioonisüsteemides.

Tänapäeval on andmete salvestamiseks kasutusel USB-mälupulgad, välised kõvakettad, optilised andmekandjad, mälukaardid ja arvutivõrgud eesotsas internetiga.

Flopikettad

ALLIKAD:

https://lstnsound.com/blogs/main/a-brief-history-of-headphones

https://www.davison.com/blog/lend-us-your-ears-the-history-of-headphones

https://www.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/floppy/

https://www.pocket-lint.com/gadgets/news/141336-33-obsolete-technologies-that-will-baffle-modern-generations

https://www.engadget.com/2010-04-28-the-floppy-disk-is-dead-and-apple-helped-kill-it.html?guccounter=1&guce_referrer=aHR0cHM6Ly93d3cuZ29vZ2xlLmNvbS8&guce_referrer_sig=AQAAAEmf-oIQ1ZycGuA4RlUWLF7eV-etqCVtmwRD4sDlUsF_eOjuBUWK0UcpfjrIdnHMjZGHs6cknmFcrcmt2LHpfDuFNUhmBGINRYXy4_tH74GAudBeDfpD72UgiSxhZOkZrPMr3b2VyNxYK2iVtG-YfPeuV25Cq_j0Vodb5gJUA6OC